Vähem kui 24h jäänud!!/ Pakkimine

Tervist!

Lootsin selle posti küll nõksa varem teha, aga nii täna kui ka eile oli mul lihtsalt tohutul hulgal õppimist, mis tähendab, et magama sain/saan suhteliselt hilja, arvestades kui vara pean tõusma, et kooli jõuda. Aga kuna homme alustan ma juba sõitu Aussie suunal, siis mind väga see ei morjendanud. 

Pühapäeval sain lõpuks ka omale korraliku kohvri ning alustasin pakkimisega, jätkasin täna :)

Mõtlesin ka pilte lisada oma pakkimisest (koos mõnigase tekstiga) :).

 Niimoodi algas minu pakkimine, ehk teisiti, umbes enamik kapi sisust tuleb voodile hunnikusse laotada, et seda siis sorteerima hakata.

 Kui eelmise punktiga on enam-vähem selgeks saanud, milliseid riideid kindlasti kaasa võtta, siis need võib juba rahulikult kohvrisse ära panna, et seda suurt riidekuhja kuidagigi vähendada.

 Korrates eelnevat sammu peaks juba (minu puhul) üsna lühikese aja jooksul olema täitunud ligikaudu pool kohvrit, sh kleidid, seelikud, muud lühikesed(ja õhukesed) riided, UJUMISRIIDED(!) jms.

Ja mina jõudsin alles täna nii kaugele nagu näha pildil, kusjuures pean märkima, et ma pole sugugi mitte lõpetanud, sest homme ostame viimased kingid ja pakime ka need sisse (ning kindlasti otsustan ma viimasel hetkel veel midagi kaasa võtta või siis maha jätta, that's just me..). Aga enam-vähem selliseks peaks kujunema pakitud kohver. Kuid nüüd väike üllatus...

*

*

*

*

*

Kuna minek ikkagi soojale maale, mõtlesin, et milleks pagana päralt on mul nii palju riideid vaja? Lähen sinna, mõned hilbud kaasas, kuidagi ikka hakkama saab, eks? Seal ju sel ajal lihtsalt võrratult soe. Seega otsustasin, et mu väike venna on piisavalt kerge ning loomulikult väike, et mahtuda minu kohvrisse ja samas jääda kaalupiirangu sisse, et teda kaasa võtta. Vähemalt on keegigi seltsiline ja tuttav kaasas, ei pea üksi minema. :)

Okei, eem, et siis homme, jah? Vähem kui 24 tundi, mulle ei jõua see ikka reaalselt kohale, how? Ma sõidangi homme kahkes kuuks ära, Austraaliasse, ja nii ongi. Uskumatu. Homme on mu viimane koolipäev sel aastal, viimane öö oma kallis voodis sel aastal jms, nii veider aga samas hästi põnev. Paljud on mult küsinud, et kas ma närvis ei ole või ega ma karda üksinda minemist? EI! Just see teebki asja minu jaoks niivõrd põnevaks ja nauditavaks, eelkõige saan ma endale tõestada, et ma saan ise hakkama, et ma olen piisavalt iseseisev (tüüpiline teismeliste jonn, eks? Aga siiski, see on tähtis!). Teisalt see annab asjale nii palju juurde, ma ei oska seda teile kuidagi seletada, aga asja võlu peitubki just selles, et ma lähen üksi. Mul pole õrna aimugi, kas te ka minu mõttest midagi aru saite, aga vähemalt ma üritasin, right? 

Aga jah, homme ma lähen ning ma ootan seda, aga et mitte seda postitust (viimane Eestist!!!) veel pikemaks venitada, lõpetan. Eesti aja järgi laupäeva õhtul naudin ma juba 30-kraadist soojust:).

'Maarika, xx